Rentisime endale 9ks päevaks auto, Nissan Sentra. Maksis koos kindlustusega 4200eek. Kihutasime siis Miami Beachilt Key Westi suunas, mis asub Kariibi meres, Mehhiko lahes. Üle mere on juba Kuuba 100km kaugusel. Sinna jõudmiseks tuli läbida mitmeid sildasi (pikim 7 miili) ja väikseid saarekesi, mõlemal pool teed sillerdas hele-helesinine vesi! 
Väga popp oli saartele nimeks panna "Key", läbisime vist umbes kümme Key nimelist saarekest enne, kui nendest kõige läänepoolsemale jõudsime. Key Westis asub USA kõige lõunapoolseim maismaa punkt. 250km läbides kohale jõudnuna otsustasime kõigepealt ranna üles otsida, et nats päikese käes vedeleda. 
Leidsime, oli täitsa ilus palmidega liivarand. Hiljem ennast vette jahutama minnes avastasime, et põhi ei olegi liivane vaid hoopis nats nagu savi-mudane, enamus merepõhja oli vetikaid täis kasvanud ja päris jube oli seal taimede sees palja jalaga kõndida, iial ei tea mis seal taime sees peidus võib olla. Mõnes kohas oli merepõhja tekkinud ka midagi koralli taolist. Tegelt ju seal läheduses on ameerika ainuke korallirahn, kuhu saab minna ka sukelduma. A haidest ka. Hiljuti nägime just filmi, kuidas Kariibimeres haid 2 sukeldujat ära sõid. 
Eks siis iga kord vette minnes käis peast läbi, et ega siin juhuslikult kuskil hai peidus pole. Ei pand igatahes haisi tähele ja kõik kehaosad jäid ka alles. See haide inimeste ründamine on ikka suuremaks puhutud, kui asi tegelt väärt. Fakt on see, kookospähklid tapavad rohkem inimesi, kui haid- seda lugesime ühelt hai uurimiskeskuse falierilt. Niisiis rannas käidud, läksime linna peale. Key Westi võib vabalt võrrelda Haapsaluga, selline väike kitsaste tänavatega hubane linnake. Kift, meile meeldis. Seal on kombeks, et iga õhtul koguneb rahvas ühele väljakule, mis mere ääres ja vaatab päikseloojangut. 
Samal ajal erinevad artistid demonstreerivad hulljulgeid trikke tehes oma oskusi, triki lõppedes loommulikult turistidelt raha sisse kasseerides. Mõni trikimees oli päris andekas, peaks Jürgen Veberi sinna raha teenima saatma :) Õhtul oli plaanis tagasiteel omale motellituba võtta. See ei olnudki nii lihtne, kui algul arvasime. Oli ju 4.juuli (usa iseseisvuspäev) eelõhtu ja enamus motelle rahvast täis ja muidugi tänu sellele ka hinnad laes. Lõpuks õnneks ikka leidsime ühe, 1100eek öö. 
Boonus oli sealne rand, mis oli väga kift. Peale mõnetunnist chilli asusime teele Palm Beachi poole, millest kirjutame juba järgmises blogis.
Väga popp oli saartele nimeks panna "Key", läbisime vist umbes kümme Key nimelist saarekest enne, kui nendest kõige läänepoolsemale jõudsime. Key Westis asub USA kõige lõunapoolseim maismaa punkt. 250km läbides kohale jõudnuna otsustasime kõigepealt ranna üles otsida, et nats päikese käes vedeleda. 
Leidsime, oli täitsa ilus palmidega liivarand. Hiljem ennast vette jahutama minnes avastasime, et põhi ei olegi liivane vaid hoopis nats nagu savi-mudane, enamus merepõhja oli vetikaid täis kasvanud ja päris jube oli seal taimede sees palja jalaga kõndida, iial ei tea mis seal taime sees peidus võib olla. Mõnes kohas oli merepõhja tekkinud ka midagi koralli taolist. Tegelt ju seal läheduses on ameerika ainuke korallirahn, kuhu saab minna ka sukelduma. A haidest ka. Hiljuti nägime just filmi, kuidas Kariibimeres haid 2 sukeldujat ära sõid. 
Eks siis iga kord vette minnes käis peast läbi, et ega siin juhuslikult kuskil hai peidus pole. Ei pand igatahes haisi tähele ja kõik kehaosad jäid ka alles. See haide inimeste ründamine on ikka suuremaks puhutud, kui asi tegelt väärt. Fakt on see, kookospähklid tapavad rohkem inimesi, kui haid- seda lugesime ühelt hai uurimiskeskuse falierilt. Niisiis rannas käidud, läksime linna peale. Key Westi võib vabalt võrrelda Haapsaluga, selline väike kitsaste tänavatega hubane linnake. Kift, meile meeldis. Seal on kombeks, et iga õhtul koguneb rahvas ühele väljakule, mis mere ääres ja vaatab päikseloojangut. 
Samal ajal erinevad artistid demonstreerivad hulljulgeid trikke tehes oma oskusi, triki lõppedes loommulikult turistidelt raha sisse kasseerides. Mõni trikimees oli päris andekas, peaks Jürgen Veberi sinna raha teenima saatma :) Õhtul oli plaanis tagasiteel omale motellituba võtta. See ei olnudki nii lihtne, kui algul arvasime. Oli ju 4.juuli (usa iseseisvuspäev) eelõhtu ja enamus motelle rahvast täis ja muidugi tänu sellele ka hinnad laes. Lõpuks õnneks ikka leidsime ühe, 1100eek öö. 
Boonus oli sealne rand, mis oli väga kift. Peale mõnetunnist chilli asusime teele Palm Beachi poole, millest kirjutame juba järgmises blogis.
No comments:
Post a Comment