JFK lennujaam on nats suur. Tunde järgi pakun, et 30 Tallinna lennujaama. Igaljuhul jõudsime jaama ilusti meie lennu esialgselt välja kuulutatud ajaks, ehk siis reedel 18.50. Kohale jõudes selgus, et lend on edasi lükatud tunni võrra. 
Olles juba lennukis, ootasime lennukiga veel elavas õhku tõusmise järjekorras tunnikese, sest enne meid oli ootel pea 30 lennukit. Isegi eelmistel päevadel linnapeal olles oli näha pidevalt õhus umbes 6 lennukit. Tohutu lendamine käib siin igatahes. Ok jõudsime peale paaritunnist lendamist Miami lennujaama. A, vahepeal õhus olles möödusime äikese pilvedest, kift oli vaadata äikest ülevalt poolt. Miami lennujaamast väljudes tuli vastu soe(üle 30C) ja niiske õhk. See on siin selline ööpäev läbi. 40$ eest saime taksoga juba varem broneeritud Clay hotelli. Tunne oli nagu oleks Mehhikosse sattunud, kuigi me pole seal käinud. Sellepärast vist, et retseptsioonis oli ehtne kaabuga mehhiklane ja hotelli stiil oli ka nagu mehhiko filmis nähtud. Esialgne mulje hotellist polnud eriti usaldusttekitav. Õnneks olime bronnind selle hotelli ainult kaheks esimeseks ööks. Nonii, öö magatud, seadsime sammud loomulikult ranna poole! 
Oi ilus rand on, täpselt selline nagu ette kujutasime. Kusjuures Pärnu randa võiks pidada mini Miami Beachiks, sest millegipärast tunduvad nats sarnased. Ainuke vahe on vee värvus ja temperatuur. Kariibi meri on umbes sama soe kui õhk, ehk siis kuskil seal 30 kraadi kandis. 
Peale paari tunnist rannas vedelemist sattusime ühte lähedalasuvasse latiinobaari. Mõnus latiino muss käis ja koksid laual, viimasepeal! Mojito pold muidugi tavalises klaasis vaid MONSTER suures klaasis, mis oli vähemalt liitri suurune ja kusjuures ostes ühe, sai teise tasuta! 
Veetsime seal märkamatult oma 3 tunnikest hiigelkokteile juues. Sellel ajal juba hakkas päeval võetud päike ka tunda andma, mõned kohad olid ikka päris korralikult põlend. Ups. 
Chilliseme õhtupimedas veel ka peatänaval Lincoln roadil, jälle tohutult poode ja söögikohti ja vaba aega veetvaid inimesi.
Olles juba lennukis, ootasime lennukiga veel elavas õhku tõusmise järjekorras tunnikese, sest enne meid oli ootel pea 30 lennukit. Isegi eelmistel päevadel linnapeal olles oli näha pidevalt õhus umbes 6 lennukit. Tohutu lendamine käib siin igatahes. Ok jõudsime peale paaritunnist lendamist Miami lennujaama. A, vahepeal õhus olles möödusime äikese pilvedest, kift oli vaadata äikest ülevalt poolt. Miami lennujaamast väljudes tuli vastu soe(üle 30C) ja niiske õhk. See on siin selline ööpäev läbi. 40$ eest saime taksoga juba varem broneeritud Clay hotelli. Tunne oli nagu oleks Mehhikosse sattunud, kuigi me pole seal käinud. Sellepärast vist, et retseptsioonis oli ehtne kaabuga mehhiklane ja hotelli stiil oli ka nagu mehhiko filmis nähtud. Esialgne mulje hotellist polnud eriti usaldusttekitav. Õnneks olime bronnind selle hotelli ainult kaheks esimeseks ööks. Nonii, öö magatud, seadsime sammud loomulikult ranna poole! 
Oi ilus rand on, täpselt selline nagu ette kujutasime. Kusjuures Pärnu randa võiks pidada mini Miami Beachiks, sest millegipärast tunduvad nats sarnased. Ainuke vahe on vee värvus ja temperatuur. Kariibi meri on umbes sama soe kui õhk, ehk siis kuskil seal 30 kraadi kandis. 
Peale paari tunnist rannas vedelemist sattusime ühte lähedalasuvasse latiinobaari. Mõnus latiino muss käis ja koksid laual, viimasepeal! Mojito pold muidugi tavalises klaasis vaid MONSTER suures klaasis, mis oli vähemalt liitri suurune ja kusjuures ostes ühe, sai teise tasuta! 
Veetsime seal märkamatult oma 3 tunnikest hiigelkokteile juues. Sellel ajal juba hakkas päeval võetud päike ka tunda andma, mõned kohad olid ikka päris korralikult põlend. Ups. 
Chilliseme õhtupimedas veel ka peatänaval Lincoln roadil, jälle tohutult poode ja söögikohti ja vaba aega veetvaid inimesi. Chekkasime üle ka maailmakuulsa Nikki Beachi, kus pidu juba käis! 
Seal siis päeval on mõeldud päevitamine ja söömine ja õhtul muutub ööklubiks.
Seal siis päeval on mõeldud päevitamine ja söömine ja õhtul muutub ööklubiks.
Ilus on see elu siin päikese all!
No comments:
Post a Comment